Mina räägin delfiinist. Delfiini liike on kaks, tavadelfiin ja Delphinus capensis. Delfiinid on kiiresti ujuvad veeimetajad, kes kuuluvad vaalaliste seltsi delfiinlaste sugukonda.Delfiinlased on üsna väikesed (1-10m), enamasti väga liikuvad, sihvaka kehaehitusega. Delfiinidel on voolujooneline torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad. Suuremal osal delfiinlastel on olemas seljauim, mis asetseb keha keskpaiga lähedal . Sabauim tagaserv on sügava sälguga. Delfiinid on võimelised jäljendama helisid.Nad võivad jäljendada ka inimese sõnu, kuid nad ei saa sellega eriti hästi hakkama. Mõningad neist on öelnud nt. (”This Is a Trick”) ja veel mõningaid ingliskeelseid sõnu.Delfiinid on võimelised sukelduma kuni 25 m sügavusele vee põhja.Kui veetase väheneb, siis hakkab delfiin vees vähkrema. Kuigi see teeb kergemaks ka nende hingamist.Delfiinidele meeldib olla soojas veel nagu inimeselegi. Neile meeldib elada vees, kus on umbes 25 kraadi..Vees, kus on alla 21 kraadi, nad hakkavad kiirelt ujuma, et sooja saada. Vesi, kus on üle 30 kraadi, on nende jaoks palav.Inimesse suhtuvad nad suhteliselt rahulikult, kui delfiinile midagi ei meeldi, siis hakkab ta hambaid plaksutama.Delfiinide peal on ka ratsutanud lapsi.Delfiinid ei ole kunagi inimesi hammustanud, kuid kui ta hambaid plaksutades oma 88 teravat hammast näitab, tundub see üsna hirmuäratav.Paljud inimesed lihtsalt ei tea, et delfiinid on samuti vaalalised, ainult et väiksemad ja üheainsa hingamisavaga. Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm ( üle 40 liigi) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane. Nagu vaaladki pole delfiinid kalad, vaid imetajad. Paljud delfiiniliigid elavad karjadena koos, karjas kuni 1000 isendit. Nad orienteeruvad ja otsivad toitu, saates pidevalt välja helisignaale, mis peegelduvad teele sattunud takistustelt (kajalokatsioon).
Tekstis on kasutusel 2 erinevat kirjastiili, lingid puudu.
ReplyDelete